https://www.psicologialaboral.net/2024/08/07/dtum9le Tavaliselt me püüame raskusi ja ebameeldivaid olukordi vältida. Ükskõik kui meisterlikult me ka ei püüaks, ikka satume nendega kokku. Raske või ebameeldiv olukord iseenesest ei vii alati kriisiseisundini. Oluline on, kuidas me suhtume raskustesse üldse ja iseendasse, kui meil on raske. Kas me surume oma ebameeldivad tunded ja mõtted maha ning püüame käituda ‘nii nagu tavaliselt’? Või leiame süüdlase – kas iseenda või mõne patuoina kujul? Või teadvustame ja aktsepteerime oma tundeid, tõdedes et need kuuluvad eelkõige meile endale ja võttes nii vastutuse iseendale oma meeleseisundi eest oleme valmis oma kogemust sügavuti kogema ja uurima. Kuulatume kuulama seda sõnumit, mida meie tunnetel – kas siis kaotusvalul või surmahirmul, süütundel või vihal – on meile öelda. Teadvustades ja kuulatudes, mis meiega toimub just https://creightondev.com/2024/06/24/zolpidem-to-buy-in-uk siin ja praegu – meie kehas – alates aistingutest ja tunnetest kuni meid ümbritsevate värvide-vormide-helideni. Nõnda tehes õnnestub meil vahel koguni mõista, et tõeline õnn ei seisne lihtsalt süllekukkunud võimalustes ega vaevata täitunud soovides, vaid ise enda jõududega võidetud raskustes. Ja sageli “lihtsalt” iseenda hoiakute muutmises.
https://nedediciones.com/uncategorized/kvvaigao0 https://makeitagarden.com/buy-ambien-cr-cheap Igas kriisis peitub võimalus – võiks koguni öelda et hüppelaud – nii kõrgemale kui ka madalamale. Ja vahel tuleb teha pingutusi ka selleks, et kättevõidetut säilitada. Vahel võib just see – väliselt mitte eriti tunnustust pälviv pingutus osutuda elu kõige tähtsamaks sammuks.
Selleks otsustavaks teguriks, mis määrab ära, kas me astume – või koguni hüppame – kriisist välja paremana ja targemana või mitte, oleme meie ise. Näiteks töö kaotanuna või invaliidina seotud voodi külge oleme sunnitud kogu oma elukogemused läbi vaatama ja kui neis mingit viidet ega lõngaotsa ei leidu – kuidas edasi elada – oleme sunnitud leidma täiesti uue tasandi iseendaga suhtelmises ja mõtlemises. Sellest saab alguse muutus suhtlemises teistega.
https://aiohealthpro.com/acktr3hq8m Kriis kui reaktsioon
https://transculturalexchange.org/lhpuix3z Hädaolukorrad – ettenägematud sündmused – võivad tekitada kriisi, kui inimene ei suuda nende olukordadega hakkama saada. Stress ei tähenda veel kriisi. Kui aga stress haarab inimese täielikult (seda nimetatakse siis https://www.ag23.net/buy-zolpidem-er-12-5-mg distressiks) ja ta ei leia sellest väljapääsu, siis järgnebki kriis.
https://homeupgradespecialist.com/c5u2vnci Psühholoogias tehakse vahet https://creightondev.com/2024/06/24/zolpidem-10mg-online-uk stressi ja https://www.club-italia.com/2024/06/order-generic-ambien-online stressorite (ehk stressitegurite) vahel. Stressor kujutab endast stressi tekitavat välist olukorda. Kriisi- ja katastroofipsühholoogias jaotatakse stressoreid skaalal: nõrkad-mõõdukad-tugevad-äärmiselt tugevad-katastroofilised. Lähtutakse sellest, kuidas keskmine inimene neile reageeriks. Näiteks nõrkadeks ja mõõdukateks stressoriteks loetakse surmajuhtumit (kuid mitte lähedase inimese surma), abieluprobleeme, probleeme lastega ja sugulastega, probleeme tervisega, töökohakaotust, uude kultuurikeskonda elama asumist jms. Tugevateks stressoriteks loetakse: lähedase inimese surm, õnnetused ja katastroofid, vägivallateod jms. Stressorid kutsuvad esile reaktsiooni ja reaktsiooni tugevus sõltub juba isiksusest ja tema eelnevatest kogemustest stressoritega hakkama saada.
https://udaan.org/0l1ds0l0k.php https://exitoffroad.com/ambien-online-overnight-delivery Kuhjunud stress
https://polyploid.net/blog/?p=1dvbibfcsg5 Kui lühikese ajavahemiku sees (0-3 või 6 kuu jooksul) kogetakse https://exitoffroad.com/generic-ambien-purchase mitmesuguseid erinevaid stressoreid siis võib toimuda stressi kuhjumine ja kõige viimasena kogetud nn.’nõrk stressor’, milleks võib osutuda kas või juustuvõileib – oodatud vorstivõileiva asemel, võib vallandada äärmiselt tugeva kriisireaktsiooni. Stressi kuhjumine võib toimuda ka siis kui inimene on oma elu jooksul korduvalt kogenud samalaadseid juhtumeid nn. https://forumlenteng.org/online-doctor-prescription-ambien analoogseid stressoreid, mis on tal jäänud läbi käsitlemata. Näiteks väike põleng maja pööningul võib vallandada tugeva kriisireaktsiooni, kui inimene on lapsepõlves läbielanud mitmeid tulekahjusid.
Cheap Xanax Overnight How To Get Zolpidem Online Arengu- ja situatsioonikriisid
Order Xanax From Canada Eristatakse arengu- ja situatsioonikriise. Arengukriisi – mis seisneb ühest arengufaasist teise üleminekul – on võimalik ette ennustada. Selleks on võimalik ettevalmistuda, näiteks ette teades lapse järgneva arengufaasiga kaasnevaid muutusi käitumises, suhtlemises, vajadustes. Või täiskasvanute puhul, ärevad ollakse rohkem ühest eluetapist teise üleminekul, siis kui toimuvad suuremad muutused sotsiaalsetes rollides ning funktsioonides enda ja ümbritseva maailma vahel. Situatsioonikriise etteennustada ei ole võimalik, selle võib vallandada näiteks töö kaotus, raske haiguse diagnoosimine, autoavarii jms. Raskem olukord võib tekkida siis kui situatsioonikriis leiab aset arengukriisi ajal. Arengukriisi nn.ealiselt kriitilisteks punkideks peetakse sageli iga seitsme aasta tagant korduvat perioodi (Seega 7, 14, 21, 28, 35, 42, 49, 56 jne. eluaastat).
https://eloquentgushing.com/tdtdql13y8i
https://vita.com.bo/ambien-cr-where-to-buy Kriisireaktsiooni astmed
Kriisireaktsioonil on neli astet. Kriisireaktsioon algab tavaliselt shokiastmega, mis mõne aja möödudes muutub reaktsiooniastmeks, sellele järgneb käsitlemis- ja uuestikohanemisaste.
https://foster2forever.com/2024/08/lkx6r4nbrbn.html
https://starbrighttraininginstitute.com/purchase-ambien Kriisiga mittetoimetulek – traumajärgne stressihäire
Viimastel aastakümnetel on paljud psühholoogid ja meedikud uurinud õnnetusjuhtumeid läbielanud inimesi. Uurimistulemused näitavad, et õnnetusjuhtumi läbielanud inimese käitumine mõne aja möödudes muutub kui õnnetusjuhtumiga seotud tunded ja kujutlused on tal jäänud käsitlemata. Muutunud psüühhilise seisundi ja käitumise põhjuseks on pikaajaline stress, mille määratlemiseks on võetud kasutusele uus diagnoositermin – https://makeitagarden.com/buying-zolpidem-mexico traumajärgne stressihäire. See väljendub peamiselt traumaatilise juhtumiga seotud kujutluspiltide pidevas meenutamises, tundes, et traumaatiline juhtum või midagi analoogset võib juhtuda uuesti, tekivad keskendumisprobleemid, ollakse ärevil ja unetud, välditakse traumat meenutavaid olukordi jms. Psüühilistele häiretele lisanduvad sageli kehalised vaevused, huvideringi kitsenemine, kontaktide katkemine teistega ja töövõime langus või koguni töövõimetus. Traumajärgne stressihäire tekib tõenäolisemalt siis kui vahetult peale õnnetust või kriisisituatsioonis ei ole inimesel olnud piisavalt emotsionaalset toetust, kui puudub vahetu võimalus kellegagi oma mõtetest ja tunnetest rääkida. Sel juhul kapselduvad stressitekitavad mälupildid, mõtted ja tunded niivõrd, et hakkavad mõjutama inimese kogu edasist elu. Parim viis sellist kapseldumist soodustada on püüda https://starbrighttraininginstitute.com/is-buying-ambien-online-illegal vahetult peale õnnetust käituda “nagu tavaliselt” ning jätta tähelepanuta oma tunded ja kehalised aistingud. Eelmises artikklis kirjeldatud kriisireaktsiooni etapid, kui need esinevad https://arkipel.org/buy-ambien-online-safely vahetult peale traumat kuni kuu aja jooksul pärast õnnetust, on täiesti oodatavad ja normaalsed reaktsioonid. Selle kohta ütleb kriisipsühholoogia, et Can You Buy Ambien In Canada ootamatus ja tavapäratus situatioonis on täiesti tavapärane tunda tavapäratuid ja tavapäratult tugevad tundeid. Kui aga kriisireaktsioon ei kao kahe kuu jooksul pärast õnnetusjuhtumit võib rääkida juba traumajärgsest stressihäirest. Enamasti vajatakse siis sellest väljatulemiseks juba asjatundjate abi.
Kriisnõuab julgust oma pettumustekarikat selle kogu täiuses vaadata. See tähendab enda masenduse, kurbuse, viha või meeleheitega silmitsi seismist. Mitte keegi muu kui meie ise saame oma tundeid tunda. Tahtmine neid mitte tunda, kui veel üks lisa vastuseis iseendale, kurnab niigi väiksemaks jäänud jõuvarusid. Tunnetes peitub energia ja kui me oskame selle energia iseenda kasuks (mitte enese või teiste hävitamiseks) suunata, oleme kriisiga rohkem võitnud kui kaotanud. Tunnetes peitub ka sõnum: mida oleme tähtsaks pidanud, millest oleme sõltuv olnud, millele oma elus toetunud – ja kriis annab võimaluse selle üle mõtiskleda, selles korrektuure teha, sügavamate väärtusteni ja selgema (enese)tunnetuseni jõuda. Samuti mitte keegi muu kui meie ise saame avaneda vastuvõtlikuks teiste abile ja toetusele, või koguni minna ja seda ise küsida, ka neilt, kellelt me seda kunagi varem pole küsinud.
https://arkipel.org/ambien-cr-online-india Kuidas iseennast abistada?
Kuna kriis on tavaliselt liiga intensiivne, et seda pikema aja jooksul taluda, jõutakse peagi ise järeldusele: nii see enam kesta ei või. Ja inimene hakkab otsima mittetavapäraseid lahendusi, ta lubab endal käituda ja mõelda nii nagu ta seda enne ei ole teinud. Sageli vahetatakse keskkonda (minnakse puhkusele, reisitakse, vahetatakse elukohta või koguni maad), otsitakse ja leitakse uusi tuttavaid, alustatakse õpinguid, astutakse mingisse huvirühma, sõprus- või vennaskonda, kogudusse jms.
Sageli tehakse lausa kardinaalseid muudatusi. Näiteks pärast lahutusjärgset kriisi võib inimene hakata sõbrustama – võrreldes oma eksabikaasaga – täiesti vastupidise iseloomu ja välimusega partneriga: endisele introvertsele lühikesekasvulisele brünetile eelistatakse nüüd ekstrovertset pikakasvulist blondiini. Või endine hästimakstud prestiizikas töökoht vahetatakse metsaüksinduse ja vähenõudliku töökohaga. Või muutetakse kardinaalselt https://www.club-italia.com/2024/06/ambien-cr-online imago’t: pikk seelik ja pikad juuksed asendatakse miniseeliku ja poisipeaga.
Kriisijärgsel perioodil tundub vahel, et kõik väärtused on peapeale pööratud ning tekib tung kogeda endistest väärtustest täiesti vastupidiseid väärtusi. Iseenesest on kõik nimetatud enda poolt ettevõetud muudatused vägagi teretulnud, sest uues keskkonnas ja koos uute tuttavatega on kergem hakata nägema oma elu perspektiivis. Tähelepanelik tuleks aga olla oma päris vastupidiste valikute suhtes, mis aja möödudes võivad olukorra hoopis keerulisemaks muuta, kuna nende valikute taga peitub https://www.magiciansgallery.com/2024/06/brand-ambien-online tahtmine kõik möödunu unustada. Ning varem või hiljem selgub, et see uus valik ei olnud just päris “see” ega kooskõlas https://exitoffroad.com/cheap-ambien-with-prescription kogu eelneva elukogemusega.
Teine äärmuslik käitumisviis – https://medcardnow.com/ambien-buy-cheap-online möödunusse kinnijäämine kuitahtmatus aktsepteerida elu püsimatut külge, kui soovi mitte kogeda praegust hetke kui ainuvõimalikku reaalset kogemust – väljendub enesessetõmbumises ning mälestuste ja unistuste maailmas elamises. Selline endaloodud kujutlustemaailm võib mõneks ajaks meelerahu pakkuda ja heal juhul koguni viia loomingulise inspiratsioonini. Kui suudame oma süvakujutlusi mingis loomingulises vormis väljendada – pildis, (kirja)sõnas, helis, liikumises – annab see võimaluse tõeliseks kontaktiks iseenda ja maailmaga siin ja praegu.
https://www.magiciansgallery.com/2024/06/can-you-buy-ambien-at-walmart Kriisiabi meetod – debriefing
Kriisiabitöö üheks spetsiifilisemaks vormiks on debriefing ehk kui püüda seda raskesti tõlgitavat mõistet eestindada, tähendab see õnnetusjuhtumis tähelepanuta jäänud tunnete-reaktsioonide “järelnoppimist” või koguni “läbipuhumist”. Selle psühholoogilise tehnika abil “töödeldakse” raske juhtumiga seotud tundeid. Individuaalses vestluses või rühmatöös käsitletakse väga üksikasjalikult raske sündmusega seotud fakte, mõtteid, tundeid, reaktsioone. Psühholoogilise debriefingu eesmärk on vältida traumast või õnnetusest tulenevaid negatiivseid psüühilisi ja sotsiaalseid järelnähte (põhiliselt eelpoolmainitud Buy Zolpidem From India traumajärgset stressihäiret). Debriefingut tehakse tavaliselt 24-72 tunni jooksul pärast õnnetusjuhtumit, kuid seda võib teha ka hiljem. Debriefing osutub eriti vajalikuks raskete sündmuste korral, eriti paljude inimohvritega õnnetusjuhtumite puhul. Näiteks äkksurma, tapmisjuhtumi või enesetapu korral oleks hea kui https://makeitagarden.com/buy-ambien-online-with-prescription debriefingus osaleks kogu töökollektiiv, klass või kõik lähedased inimesed. Debriefingurühma suurus on 10-12 inimest.
Järgnevalt esitan lühidalt klassikalise rühmas läbiviidava debriefingu astmed.
Debriefingu põhimõtteks on innustada osalejaid rääkima oma kogemustest. Samuti on tähtis konfidentsiaalsusepõhimõte ja aktiivne üksteise kuulamine. Tähtis on, et ei käsitleta süüd ja süüdlasi, vaid käsitletakse tundeid – eriti iseenda süütunnet, hirmu, viha.
